-
Notifications
You must be signed in to change notification settings - Fork 0
/
Sissejuhatus_algebra.tex
1346 lines (981 loc) · 70.1 KB
/
Sissejuhatus_algebra.tex
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
190
191
192
193
194
195
196
197
198
199
200
201
202
203
204
205
206
207
208
209
210
211
212
213
214
215
216
217
218
219
220
221
222
223
224
225
226
227
228
229
230
231
232
233
234
235
236
237
238
239
240
241
242
243
244
245
246
247
248
249
250
251
252
253
254
255
256
257
258
259
260
261
262
263
264
265
266
267
268
269
270
271
272
273
274
275
276
277
278
279
280
281
282
283
284
285
286
287
288
289
290
291
292
293
294
295
296
297
298
299
300
301
302
303
304
305
306
307
308
309
310
311
312
313
314
315
316
317
318
319
320
321
322
323
324
325
326
327
328
329
330
331
332
333
334
335
336
337
338
339
340
341
342
343
344
345
346
347
348
349
350
351
352
353
354
355
356
357
358
359
360
361
362
363
364
365
366
367
368
369
370
371
372
373
374
375
376
377
378
379
380
381
382
383
384
385
386
387
388
389
390
391
392
393
394
395
396
397
398
399
400
401
402
403
404
405
406
407
408
409
410
411
412
413
414
415
416
417
418
419
420
421
422
423
424
425
426
427
428
429
430
431
432
433
434
435
436
437
438
439
440
441
442
443
444
445
446
447
448
449
450
451
452
453
454
455
456
457
458
459
460
461
462
463
464
465
466
467
468
469
470
471
472
473
474
475
476
477
478
479
480
481
482
483
484
485
486
487
488
489
490
491
492
493
494
495
496
497
498
499
500
501
502
503
504
505
506
507
508
509
510
511
512
513
514
515
516
517
518
519
520
521
522
523
524
525
526
527
528
529
530
531
532
533
534
535
536
537
538
539
540
541
542
543
544
545
546
547
548
549
550
551
552
553
554
555
556
557
558
559
560
561
562
563
564
565
566
567
568
569
570
571
572
573
574
575
576
577
578
579
580
581
582
583
584
585
586
587
588
589
590
591
592
593
594
595
596
597
598
599
600
601
602
603
604
605
606
607
608
609
610
611
612
613
614
615
616
617
618
619
620
621
622
623
624
625
626
627
628
629
630
631
632
633
634
635
636
637
638
639
640
641
642
643
644
645
646
647
648
649
650
651
652
653
654
655
656
657
658
659
660
661
662
663
664
665
666
667
668
669
670
671
672
673
674
675
676
677
678
679
680
681
682
683
684
685
686
687
688
689
690
691
692
693
694
695
696
697
698
699
700
701
702
703
704
705
706
707
708
709
710
711
712
713
714
715
716
717
718
719
720
721
722
723
724
725
726
727
728
729
730
731
732
733
734
735
736
737
738
739
740
741
742
743
744
745
746
747
748
749
750
751
752
753
754
755
756
757
758
759
760
761
762
763
764
765
766
767
768
769
770
771
772
773
774
775
776
777
778
779
780
781
782
783
784
785
786
787
788
789
790
791
792
793
794
795
796
797
798
799
800
801
802
803
804
805
806
807
808
809
810
811
812
813
814
815
816
817
818
819
820
821
822
823
824
825
826
827
828
829
830
831
832
833
834
835
836
837
838
839
840
841
842
843
844
845
846
847
848
849
850
851
852
853
854
855
856
857
858
859
860
861
862
863
864
865
866
867
868
869
870
871
872
873
874
875
876
877
878
879
880
881
882
883
884
885
886
887
888
889
890
891
892
893
894
895
896
897
898
899
900
901
902
903
904
905
906
907
908
909
910
911
912
913
914
915
916
917
918
919
920
921
922
923
924
925
926
927
928
929
930
931
932
933
934
935
936
937
938
939
940
941
942
943
944
945
946
947
948
949
950
951
952
953
954
955
956
957
958
959
960
961
962
963
964
965
966
967
968
969
970
971
972
973
974
975
976
977
978
979
980
981
982
983
984
985
986
987
988
989
990
991
992
993
994
995
996
997
998
999
1000
\documentclass[12pt]{report}
\usepackage[utf8]{inputenc}
\usepackage{amsmath,amssymb}
\usepackage{amsthm}
\usepackage{enumerate}
\usepackage[estonian]{babel}
\usepackage{color}
\usepackage[usenames,dvipsnames]{xcolor}
\usepackage{float}
\usepackage{theoremref}
\setlength\parindent{0pt}
\definecolor{background_example}{HTML}{EDEDED}
\numberwithin{equation}{section}
\theoremstyle{definition}
\newtheorem{tyyp}[equation]{Definitsioon}
\newtheorem{omega_algebra}[equation]{Definitsioon}
\newtheorem{homomorfism}[equation]{Definitsioon}
\newtheorem{emorf}[equation]{Definitsioon}
\newtheorem{isomorfism}[equation]{Definitsioon}
\newtheorem{isomorfsus}[equation]{Definitsioon}
\newtheorem{automorfism}[equation]{Definitsioon}
\newtheorem{alamalgebra}[equation]{Definitsioon}
% II loeng
\newtheorem{kongruents}[equation]{Definitsioon}
\newtheorem{faktoralgebra_kongruensti_jargi}[equation]{Definitsioon}
\newtheorem{tuum}[equation]{Definitsioon}
% III loeng
\newtheorem{lihtne_algebra}[equation]{Definitsioon}
\newtheorem{korvalklass}[equation]{Definitsioon}
\newtheorem{normaalne_alamryhm}[equation]{Definitsioon}
\newtheorem{faktorryhm}[equation]{Definitsioon}
\theoremstyle{plain}
\newtheorem{homomorfismide_korrutis_homomorfism}[equation]{Lause}
\newtheorem{emorf_on_monoid}[equation]{Lause}
\newtheorem{isomorfsus_on_ekvivalents}[equation]{Lause}
\newtheorem{automorfismide_hulk_on_ruhm}[equation]{Lause}
\newtheorem{kui_leidub_homomorfism_leidub_alamalgebra}[equation]{Lause}
\newtheorem{homomorfism_ja_alamalgebrad}[equation]{Lause}
%II loeng
\newtheorem{alamalgebrate_systeemi_yhisosa_alamalgebra}[equation]{Lause}
\newtheorem{loomulik_kujutus_homomorfism}[equation]{Lause}
\newtheorem{tuum_kongruents}[equation]{Lause}
\newtheorem{loomuliku_kujutuse_tuum}[equation]{Lause}
\newtheorem{faktoralgebra_alamalgebra_isomorfsus}[equation]{Lause}
%III loeng
\newtheorem{normaalne_siis_kui_aH=Ha}[equation]{Lause}
\newtheorem{loomulik_kujutus_homomorfism_ryhm}[equation]{Lause}
\newtheorem{homomorfismiteoreem}[equation]{Teoreem}
\newtheorem{faktoralgebra_faktoriseerimine}[equation]{Teoreem}
\newtheorem{kongruents_normaalne_alamryhm}[equation]{Teoreem}
\newtheorem{homomorfismiteoreem_ryhm}[equation]{Teoreem}
% III loeng
\newtheorem{yksyhene_vastavus_faktoralgebra_kongruentside_vahel}[equation]{Järeldus}
\newtheorem{faktoralgebra_lihtne}[equation]{Järeldus}
\begin{document}
%loeng I
\chapter{\"Uldise algebra põhimõisteid ja põhikonstruktsioonid}
\colorbox{background_example}{\parbox{\textwidth}{
\subsection*{Meenutusi varasemast}
Olgu $A$ mittet\"uhi hulk ehk $A \neq \emptyset$. Olgu $n$ suvaline naturaalarv, hulga $A$ \textbf{$n$-ndaks otseastmeks} nimetatakse hulga $A$ elementidest koosnevate järjestatud vektorite hulka.
\begin{equation*}
A^n = A \times A \times ... \times A = \{(a_1,\cdots,a_n)| a_i \in A \} \text{.}
\end{equation*}
Inglise keelses kirjanduses kasutatakse tähist \textit{$n$-tuple}. Märgime veel, et $A^0 = \left\{\emptyset \right\} $, seega $\left| A^0 \right| = 1$.
Kujututust
\begin{equation*}
\omega: A^n \to A
\end{equation*}
nimetatakse \textbf{$n$-naarseks} ehk \textbf{$n$-kohaliseks} algebraliseks tehteks hulgal A.
Levinumad $n$-aarsete tehete nimetused:
\begin{enumerate}
\item $n$=2: binaarne tehe, paneb kahele kindlas järjekorras võetud elemendile vastavusse elemendi samast hulgast.
\item $n$=1: unaarne tehe, paneb hulga elemendile vastavasse mingi selle sama hulga elemendiga.
\item $n$=0: nullarne tehe, tõlgendatav kui \"uhe kindla elemendi fikseerimine
\end{enumerate}
}}
\section{$\Omega$-algebra}
\begin{tyyp} Hulka $\Omega$ nimetakse \textbf{t\"u\"ubiks} ehk \textbf{signatuuriks} kui ta on esitatud mittelõikuvate alamhulkade $\Omega_0 , \Omega_1, \Omega_2, ... $ \"uhendina.
\end{tyyp}
\begin{omega_algebra} Olgu $\Omega$ tüüp. Mittet\"uhja hulka $A$ nimetatakse \textbf{$\Omega$-algebraks}, kui iga $a$ korral igale $\omega \in \Omega_n$ vastab $n$-aarne tehe hulgal A, mida tähistatakse sama s\"umboliga $\omega$.
\end{omega_algebra}
Ehk, kui $A$ on $\Omega$-algebra, siis iga $\omega \in \Omega_n$ ja suvaliste $a_1,a_2,...,a_n \in A$ korral on \"uheselt määratud element $\omega \left( a_1,a_2,...,a_n \right) \in A$.
Kui tahetakse rõhutada, mis t\"u\"upi algebraga on tegemist, siis tähistatakse $\Omega$ algebrad paarina $(A;\Omega)$.
\colorbox{background_example}{\parbox{\textwidth}{
\section*{Meenutusi varasemast}
Algebralised põhistruktuurid.
\begin{enumerate}[I]
\item R\"uhmoid - mittet\"uhi hulk, millel defineeritud kahekohaline tehe.
\item Poolr\"uhm - r\"uhmoid, mille tehe on assotsiatiivne.
\item Monoid - poolr\"uhm, milles leidub \"uhikelement.
\item R\"uhm - monoid, mille igal elemendil leidub pöördelement.
\item Abeli r\"uhm - r\"uhm on Abeli r\"uhm, kui tema tehe on kommutatiivne.
\item Ring - hulka R nimetatatkse ringiks, kui tal on defineeritud liitmine ja korrutamine, kusjuures R on liitmiise suhtes Abeli r\"uhm ja liitmine ja korrutamine on distributiivsed. Tihti lisatakse ka nõue \"uhikelemende olemasoluks.
\item Korpus - ring, mille nullist erinevad elemendid moodustavad r\"uhma korrutamise suhtes.
\end{enumerate}
}}
\subsection*{Näited}
\begin{enumerate}[I]
\item R\"uhmoid - hulk \"uhe binaarse tehtega, see tähendab $\Omega= \Omega_2 = \left\{ * \right\}$.
\item Poolr\"uhm - signatuur analoogne r\"uhmoidi signatuuriga.
\item Monoid - \"uhikelemendiga poolr\"uhm, vaatame seda tihti laiema signatuuriga, $\Omega = \Omega_0 \cup \Omega_2$, kus $\Omega_0 = \left\{ 1 ~ \text{(\"uhikelemendi fikseerimine)} \right\}$ ja $\Omega_2 = \{*\}$.
\item R\"uhm - saab kirjeldada eelnevate signatuuride kaudu, aga parem kirjeldada järgnevalt: $\Omega = \Omega_0 \cup \Omega_1 \cup \Omega_2$, kus $\Omega_0 = \{1\}$, $\Omega_1 = \left\{ ^{-1} ~ \text{(pöördelemendi leidmine)} \right\}$ ja $\Omega_2 = \{*\}$.
\item Ring - algebraline struktuur signatuuriga: $\Omega = \Omega_0 \cup \Omega_1 \cup \Omega_2$, kus $\Omega_2 = \left\{ +,* \right\}, \Omega_1 = \left\{- ~ \text{vastandelemendi leidmine} \right\}$ ja $\Omega_0 = \left\{0 ~ \text{(nullelemendi fikseerimine)},1 \right\}$.
\item Vektorruum \"ule korpuse $\mathbb{K}$ - struktuur signatuuriga:
$\Omega = \Omega_0 \cup \Omega_1 \cup \Omega_2$, kus
$\Omega_2 = \{+\}$, $\Omega_1 = \{-\} \cup \left\{ \alpha * | \alpha \in \mathbb{K} \right\}$, $\Omega_0 = \{0\}$. Paneme tähele, et kui oleme sisse toonud skalaariga korrutamise ei ole rangelt võttes vaja ei nullelemendi fikseerimist ega vastandelemendi leidmist - need tehted võime defineerida läbi skalaariga korrutamise. Ehk alternatiivne signatuur oleks järgmine: $\Omega = \Omega_1 \cup \Omega_2$, kus
$\Omega_2 = \{+\}$, $\Omega_1 = \left\{ \alpha * | \alpha \in \mathbb{K} \right\}$.
\end{enumerate}
\section{Morfismid}
\begin{homomorfism} Olgu meil $\Omega$-algebra $A$ ja $\Omega$-algebra $B$. Kujutust $\phi$ nimetatakse \textbf{homomorfismiks}, kui iga $n$, iga $\omega \in \Omega_n$ ja suvaliste $a_1,...,a_n \in A$ korral kehtib võrdus
\begin{equation*}
\phi(\omega(a_1,...,a_n)) = \omega(\phi(a_1),..., \phi(a_n)).
\end{equation*}
\end{homomorfism}
Defineerime kõikide $A$ ja $B$ vaheliste homomorfismide hulga järgnevalt - $\left\{ \phi | \phi \text{ on homoformism algebrast A algebrasse B } \right\} $, sellist hulka tähistatakse s\"umboliga Hom$(A,B)$.
\subsection*{Näited}
\begin{enumerate}[I]
\item{
Olgu $A$ ja $B$ r\"uhmad. Meenutame, et r\"uhma saab kirjeldada järgneva signatuuri abil: $\Omega = \{1\} \cup \{ ^{-1} \} \cup \{*\}$. Olgu meil järgnev kujutus:
\begin{equation*}
\phi : A \rightarrow B
\end{equation*}
Veendumaks, et $\phi$ on homomorfism tuleb veenduda selles, et $\phi$ säilitab kõik tehted. Teisisõnu:
\begin{equation*}
\phi \text{ on homomorfism} \iff
\begin{cases}
\phi(1) = 1 \\
\phi(x^{-1}) = \phi(x)^{-1} \\
\phi(xy) = \phi(x)\phi(y)
\end{cases}
\end{equation*}
Tõestame, et r\"uhmade $A$ ja $B$ vaheline kujutus on homomorfism siis ja ainult siis kui kehtib kolmas tingimus ($\phi(xy)= \phi(x) \phi(y)$).
\begin{proof}
Kehtigu kolmas tingimus, see tähendab $\phi(xy)= \phi(x) \phi(y)$. Veendume, et sellest järeldub esimese kahe tingimuse kehtivus.
\begin{equation*}
\phi(1) = \phi(1*1) = \phi(1)\phi(1) \implies \phi(1)\phi(1)^{-1} = \phi(1)\phi(1)\phi(1)^{-1} \implies 1 = \phi(1)*1 = \phi(1)
\end{equation*}
\begin{equation*}
\phi(x^{-1})\phi(x) = \phi(x^{-1}x) = \phi(1) = 1 \implies \phi(x)^{-1} = \phi(x^{-1})
\end{equation*}
\end{proof}
Niisiis taandub kujutuse homomorfismiks olemise kontroll kolmanda omanduse kehtimise kontrollimisele.}
\item Lineaarkujutis on vektorruumide isomorfism.
\item{ Olgu meil $\Omega$-algebrad $A,B$ ja $C$ ning nende homomorfismid $\phi : A \to B$, $\psi : B \to C$. Defineerime kujutuse $\upsilon: A \to C$ järgnevalt: $\upsilon = (\psi \phi ) = \psi (\phi ( x)), x \in A$. Siis see kompositsioon on samuti homoformism (kui teda saab nii defineerida).Sõnastame eelneva lausena ja veendume, et see nii on.
}
\end{enumerate}
\begin{homomorfismide_korrutis_homomorfism}
\thlabel{homomorfismide_korrutis_homomorfism}
Kui $\Omega$-algebrate homomorfismide korrutis on defineeritud, siis on see ise ka $\Omega$-algebrate homomorfism.
\end{homomorfismide_korrutis_homomorfism}
\begin{proof}
Peame veenduma sellest, et $(\psi\phi)(\omega(a_1,\cdots, a_n)) = \omega((\psi \phi)(a_1,\cdots,a_n))$. See on samaväärne sellega, te $\psi(\phi(\omega(a_1,\cdots,a_n))) = \omega(\psi(\phi(a_1)),\cdots, \psi(\phi(a_n)))$. Kuna $\phi$ on homomorfism, siis kehtib $ \psi(\phi(\omega(a_1,\cdots,a_n))) = \psi(\omega(\phi(a_1),\cdots,\phi(a_n))$. Kuna ka $\psi$ on homomorfism, siis saame kirjutada: $\omega(\psi(\phi(a_1)),...,\psi(\phi(a_n)))$.
\end{proof}
\begin{emorf}
Homomorfismis mingist $\Omega$-algebrast iseendasse nimetatakse selle algebra \textbf{endomorfismiks}. Kõikide endomorfismide hulka Hom$(A,A)$ tähistame s\"umboliga End$(A)$.
\end{emorf}
\begin{emorf_on_monoid}
\thlabel{emorf_on_monoid}
Iga $\Omega$-algebra A korral on hulk End$(A)$ monoid kujutuste korrutamise (järjest rakendamise) suhtes.
\end{emorf_on_monoid}
\begin{proof}
Tõestuseks piisab veenduda, et leidub \"uhikelement ja kujutuste järjest rakendamine on assotsiatiivne. Veendume \"uhikelemendi olemasolus, selleks sobib kujutus $id_A : A \to A, id_{A}(x) = x, x \in A$. On selge, et selline kujutus on ka homomorfism, mistõttu ta kuulub hulka End$(A)$. Assotatiivsuses veendumiseks piisab tähele panna, et $\left( \phi\psi \right) x$ on defineeritud kui $\phi \left( \psi \left( x \right) \right)$. Seega $\left( \phi \psi \right) \upsilon \left( x \right) = \phi \left( \psi \left( \upsilon \left( x \right) \right) \right) = \phi \left( \psi \upsilon \right) \left( x \right)$.
\end{proof}
\begin{isomorfism}
Bijektiivset homomorfismi nimetatakse \textbf{isomorfismiks}.
\end{isomorfism}
\begin{isomorfsus}
$\Omega$-algebraid $A$ ja $B$ nimetatakse nimetatakse \textbf{isomorfseteks}, kui leidub isomorfism $\phi: A \to B$.
\end{isomorfsus}
Seda, et $\Omega$-algebrad A ja B on isomorfsed, tähistatakse s\"umboliga $A \simeq B$.
\begin{isomorfsus_on_ekvivalents}
\thlabel{isomorfsus_on_ekvivalents}
Isomorfism on ekvivalentsiseos kõigi $\Omega$-algebrade klassil, ehk ta on refleksiivne, s\"ummeetriline ja transitiivne.
\end{isomorfsus_on_ekvivalents}
\begin{proof}
Veendume, et isomorfism on refleksiivne, s\"umeetriline ja transitiivne. Olgu $A,B,C$ $\Omega$-algebrad.
\begin{enumerate}[I]
\item Refleksiivsus, ehk A $\simeq$ A. Lihte on nähe, et sobivaks isomorfismiks osutub $id_A: A \to A$.
\item S\"ummeetria. Peame veenduma, et kui eksisteerib isomorfism $ \phi : A \rightarrow B$ isomorfism, siis sellest järeldub, et eksisteerib ka isomorfism $ \psi : B \rightarrow A$. Valime selleks $\phi^{-1}$ ja näitame, et tegemist on tõepoolest isomorfismiga. Bijektiivsus on ilme, näidata tuleb, et $\phi^{-1}$ säilitab tehted. See tähendab, et peab kehtima järgnev : $\forall (b_1,\cdots,b_n) \in B$ korral $\phi^{-1} (\omega(b_1,\cdots, b_n)) = \omega(\phi^{-1}(b_1), \cdots, \phi^{-1}(b_n))$. Rakendame mõlemale poole kujutust $\phi$. Saame $\phi \left( \phi^{-1}(\omega(b_1,\cdots, b_n)) \right) = \phi \left( \omega \left( \phi^{-1}(b_1), \cdots, \phi^{-1}(b_n) \right) \right)$. Arvestades seda, et $\phi$ on homomorfism saame kirjutada: $ \phi \left( \phi^{-1}(\omega(b_1,\cdots, b_n)) \right) = \left( \omega \left( \left( \phi \phi^{-1} \right) (b_1), \cdots, \left( \phi \phi^{-1} \right) (b_n) \right) \right)$. Kuna kujutuse ja tema pöördkujutuse järjest rakendamine on võrdne \"uhik teisendusega, siis on lihte näha, et võrdus kehtib. Siis aga $\phi$ injektiivsuse põhjal $\phi^{-1} (\omega(b_1,\cdots, b_n)) = \omega(\phi^{-1}(b_1), \cdots, \phi^{-1}(b_n))$, mida oligi tarvis näidata.
\item Transitiivsus. Veendume, et kui leiduvad isomorfisimid $\phi: A \to B$ ja $\psi: B \to C$, siis leidub ka isomorfism $\upsilon: A \to C$. Valime kujutuseks $\upsilon$ kujutuste $\phi$ ja $psi$ järjest rakenduse $(\phi \psi): A \to C$. Veendume, et nii defineeritud $\upsilon$ on isomorfism. On lihtne näha, et tegemist on bijektsiooniga.
Lause \ref{homomorfismide_korrutis_homomorfism} põhjal on $\upsilon$ ka homomorfism, seega oleme näidanud, et $\upsilon$ on isomorfism.
\end{enumerate}
\end{proof}
Kui meid huvitab tehe ja tema omadused, siis need jäävad samaks isomorfismi klassi täpsusega. Seeläbi võime laiendada tehte kohta tehtud tähelepanekuid \"uhelt $\Omega$-algebralt algebrade isomorfismiklassile.
\begin{automorfism}
Bijektiivset endomorfismi nimetatakse automorfismiks.
\end{automorfism}
$\Omega$-algebra $A$ kõigi automorfismide hulka tähistatakse s\"umboliga Aut$A$
\begin{automorfismide_hulk_on_ruhm}
Iga $\Omega$-algebra $A$ korral on hulk Aut$A$ rühm kujutuste korrutamise (järjest rakendamise) suhtes.
\end{automorfismide_hulk_on_ruhm}
\begin{proof}
Olgu $A$ suvaline $\Omega$-algebra.Esiteks, tuletame meelde, et Lause \ref{emorf_on_monoid} põhjal on kõikide $A$ endomorfismide hulk monoid kujutuste korrutamise suhtes. Kuna $\Omega$-algebra $A$ kõikide automorfismide hulk Aut$A$ on endomorfismide hulga kinnine alamhulk, siis on tegemist samuti monoidiga. Hulga kinnisus tuleneb faktist, et bijektiivsete kujutuste korrutamise tulemus on bijektiivne kujutus. Tuletame meelde, et r\"uhm on selline monoid, mille igal elemendil leidub pöördelement. Jääb veenduda, et iga hulga Aut$A$ elemendil leidub pöördelement. Selleks sobib aga elemendi pöördfunktsioon, nagu me Lause \ref{isomorfsus_on_ekvivalents} tõestuse teises osas veendusime. Seega on lause tõestatud.
\end{proof}
\subsection*{Näited automorfismidest}
\begin{enumerate}[I]
\item{Vaatleme kompleksarvude korpuse $\mathbb{C}$ peal defineeritud funktsiooni
$\phi: C \rightarrow C, \phi(\alpha) = \overline{\alpha}$. On lihtne veenduda, et see funktsioon on automorfism.}
\item{Olgu $G$ suvaline r\"uhm, fikseerime elemendi $g \in G$. Defineerime n\"u\"ud kujutuse $\phi : G \to G, \phi(x) = g^{-1} x g $. Nii defineeritud kujutis on automorfism.}
\end{enumerate}
\section{Alamalgebra}
\begin{alamalgebra}
$\Omega$-algebrat $B$ nimetatakse $\Omega$-algebra $A$ alamalgebraks, kui $B \subseteq A$ ja iga $\omega \in \Omega$ korral tehe $\omega$ algebral $B$ saadakse kui algebra $A$ sama tehte ahend.
\end{alamalgebra}
Eelnevat võib mõtestada järgnevalt : $B \subset A, b_1,\cdots,b_n : \omega^B (b_1,\cdots,b_n) = \omega^A (b_1,\cdots,b_n) ( \in B)$. Ehk, sõnadesse panduna, siis tehte $\omega$ väärtus ei sõltu sellest, kas me vaatame teda algebras $A$ või algebras $B$.
Definitsioonist järjeldub, et algebra mittet\"uhialamhulk, mis on kinnine tehete suhtes on alamalgebra.
Paneme tähele, et kui me jätaksime ära nõude, et alamhulk peab olema mittet\"uhi, siis kehtiks jägnev väide: olgu $(A;*)$ on poolr\"uhm ja $B= \emptyset \subset A$, siis $B$ rahuldab tingimust $ x,y \in B \implies xy \in B $ ehk $B$ on kinnine korrutamise suhtes. Samas $B$ ei ole alamalgebra, seega on mittet\"uhja alamhulga nõue oluline.
Seda, et $\Omega$-algebra $B$ on $\Omega$-algebra $A$ alamalgebra tähistame $B \leq A$.
Kui $ B \leq A$, siis saab vaadelda sisestuskujutust $\tau : B \to A, \tau(x) = x, x \in B$. On selge, et $\tau \in Hom(B,A)$, samuti on lihte veenduda, et $\tau$ on injektiivne. Seega $B \simeq A $
Teatud mõttes kehtib ka vastupidine seos, seda näeme järgmises lauses.
\begin{kui_leidub_homomorfism_leidub_alamalgebra}
Kui $A$ ja $B$ on $\Omega$-algebrad ning leidub \"uks\"uhene homomorfism $\phi : B \to A $, siis kujutis $\phi(B)$ on $A$ alamalgebra, mis on isomorfne algebraga $B$.
\end{kui_leidub_homomorfism_leidub_alamalgebra}
\begin{proof}
Vaatleme hulka $\phi(B)$. Eelneva põhjal piisab selleks, et veenduda et $\phi(B)$ on $A$ alamalgebra veenduda, et $\phi(B)$ on kinnine. On selge, et $B$ on kinnine kõigi oma tehete suhtes, $\Omega$-algebra definitsiooni põhjal. Kuna $\phi$ on homomorfism, siis ta säilitab teheted, kuna ta on ka injektiivne, siis on hulk $\phi(B)$ kinnine tehete suhtes, seega on hulk $\phi(B)$ algebra $A$ alamalgebra. Kuna $\phi(B) = \left\{ \phi(x) | x \in B \right\} $, siis on kujutus $\phi$ selle hulga suhtes pealekujutus. Seega on $\phi$ bijektsioon hulkade $B$ ja $\phi(B)$ vahel ehk $B \simeq \phi(B)$.
\end{proof}
\begin{homomorfism_ja_alamalgebrad}
Olgu antud $\Omega$-algebrate homomorfism $\phi : A \to B$ ning olgu antud alamalgebrad $C \leq A$ ja $D \leq B$. Siis $\phi(C) \leq B$ ja $\phi^{-1}(D) \leq A$.
\end{homomorfism_ja_alamalgebrad}
\begin{proof}
Veendume esiteks, et algebra $B$ alamhulk $\phi(C)$ on kinnine. Valime suvaliselt mingi tehte $\omega \in \Omega_n$. Alamhulga kinnisus on samaväärne sellege, et suvaliste $ e_1,...,e_n \in \phi(C)$ korral $\omega(e_1,...,e_n) \in \phi(C)$. Märgime, et leiduvad $ c_i \in C$,nii et $\phi(c_i)=e_i$. Kusjuures, leidub $ c \in C$ niiviisi, et kehtib $ \omega(c_1,...,c_n) = c$. Seega, $ \omega(e_1,...,e_n) = \omega(\phi(c_1),...,\phi(c_n))= \phi(\omega(c_1,...,c_n)) = \phi(c) \in \phi(C)$. Seega algebra $B$ alamhulk $\phi(C)$ on kinnine ja seega algebra $B$ alamalgebra.
Veendume n\"u\"ud, et algebra $A$ alamhulk $\phi^{-1}(D)$ on kinnine. Valime taaskord suvaliselt mingi $\omega \in \Omega_n$. Piisab näidata, et $a_1,...,a_n \in \phi^{-1}(D) \implies \omega(a_1,...,a_n) \in \phi^{-1}(D) \iff \phi(\omega(a_1,...,a_n)) \in D$. Leiduvad $d_1,...,d_n$, nii et kehtib $\phi(a_i)=d_i$. Jällegi, kuna $D$ on alamalgebra, siis kehtib järgnev: $d = \phi \left( \omega(a_1,...,a_n) \right) = \omega(\phi(a_1),...,\phi(a_n)) \in D$.
\end{proof}
% loeng II
\begin{alamalgebrate_systeemi_yhisosa_alamalgebra}\thlabel{alamalgebrate_systeemi_yhisosa_alamalgebra} Olgu antud $\Omega$-algebra A alamalgebrate s\"usteem $B_i$, $i \in I$, kujsuures $B= \cap_{i \in I} B_i \neq \emptyset$. Siis $B \leq A$.
\end{alamalgebrate_systeemi_yhisosa_alamalgebra}
\begin{proof}
Olgu $B_i \leq A, i \in I, \cap_{i \in I}B_i \neq \emptyset$. Olgu $\omega_n \in \Omega$, valime suvaliselt $x_1,...,x_n$ hulgast $\cap_{i \in I} B_i$. Sellest järeldub otseselt, et $x_1,...,x_n \in B_i ~ \forall i \in I$, kuna $B_i$ on alamalgebra, siis $\omega(x1,...,x_n) \in B_i \implies \omega(x_1,...,x_n) \in \bigcap \limits_{i \in I} B_i$, millest alamalgebra definitsioonist järeldub, et $\bigcap \limits_{i \in I} B_i$ on alamalgebra.
\end{proof}
Vaatleme $\Omega$-algebra $A$ mittet\"uhja alamhulka $X$.
Näeme, et vähim $X$-i sisaldav alamalgebra $\cap \left\lbrace B ~ | ~ X \subset B \leq A, B \right\rbrace \neq \emptyset$. Vastavalt lausele \ref{alamalgebrate_systeemi_yhisosa_alamalgebra} on tegemist alamalgebraga. Sellist alamalgebrad tähistatakse $\left\langle X \right\rangle$.
Kui $\left\langle X \right\rangle = A$, siis öeldakse, et $X$ on $A$ moodustajate s\"usteem.
On võimalik näidata, et $\left\langle X \right\rangle$ koosneb täpselt algebra $A$ neist elementidest, mis on selle algebra teheta abil (nende korduval rakendamisel) saadavad hulga $B$ elementidest.
\section{Faktoralgebra}
Eesmärgiks on t\"ukeldada $\Omega$-algebra mittelõikuvateks osadeks, nii et nende osade hulgal saaks loomulikul viisil defineerida $\Omega$-algebra struktuuri.
\begin{kongruents}
Ekvivalentsiseost $\rho$ $\Omega$-algebral $A$ nimetatakse selle algebra kongruentsiks, kui iga $n$, iga $\omega \in \Omega_n$ ja suvaliste $x_1,...,x_n ,y_1,...,y_n \in A$ korral sellest, et
\begin{equation*}
(x_1,y_1) \in \rho,...,(x_n,y_n) \in \rho
\end{equation*}
järeldub
\begin{equation*}
(\omega(x_1,...,x_n),\omega(y_1,...,y_n)) \in \rho.
\end{equation*}
\end{kongruents}
\colorbox{background_example}{\parbox{\textwidth}{
\subsection*{Meenutusi varasemast}
\"Utleme, et $\rho$ on hulga $A$ ekvivalents ($\rho \in Eqv(A)$), kui $\rho \subset A \times A $ ja $\rho$ on:
\begin{enumerate}
\item refleksiivne
\item s\"ummeetriline
\item transitiivne
\end{enumerate}
}}
\vspace{10pt}
Kui hulgal on antud ekvivalentsiseos $\rho$, siis iga $a \in A$ määrab ekvivalentsiklassi $\left\lbrace x \in A ~|~ a \rho x \right\rbrace$, mida me hakama tähistama $a / \rho$. Kõigi $\rho$-klasside hulka nimetatakse hulga $A$ faktorhulgaks ekvivalentsi $\rho$ järgi ja tähistatakse $A/ \rho$. Paneme tähele, et kehtib $a_1 / \rho = a_2 / \rho \iff a_1 \rho a_2$.
\subsection*{Näiteid kongruentsidest}
\begin{enumerate}[I]
\item Olgu meil r\"uhm $\left( \mathbb{Z}, + \right)$, $n \in \mathbb{Z}$ ja ekvivalents $\rho_n \colon a \rho_n b \iff n | a - b$. Siis $\mathbb{Z} = \left\lbrace 0 / \rho, 1 / \rho,..., n-1 / \rho \right\rbrace$, kusjuures $a \rho = \left \lbrace a + kn | k \in \mathbb{Z} \right\rbrace$. Sellist faktorhulka $\mathbb{Z} / \rho$ nimetatakse jäägiklassiringiks. Lihtne on veenduda, et $\rho$ on tõepoolest kongruents.
\item Olgu meil r\"uhm $\left( \mathbb{Z}, + \right)$ ja ekvivalents $\rho \colon =
\begin{cases}
-1 \rho x , ~ x < 0 \\
0 \rho x, x = 0 \\
1 \rho x, x > 0
\end{cases}
$
Paneme tähele, et tegemist ei ole kongruentsiga. Tõepoolest, $ \left( 1,1 \right),\left( -2,-1 \right) \in \rho, \left( -1,0 \right) \not \in \rho$.
\item Paneme samas tähele, et eelnevalt defineeritud ekvivalents on kongruents r\"uhma $\left( \mathbb{Z}, \cdot \right)$.
\end{enumerate}
\begin{faktoralgebra_kongruensti_jargi}
$\Omega$-algebra $A$ faktoralgebraks kongruentsi $\rho$ järgi nimetatakse faktorhulka $A / \rho$, mille tehted $\omega \in \Omega$ on defineeritud valemiga
\begin{equation*}
\omega \left( a_1 / \rho,...,a_n / \rho \right) = \left( \omega \left( a_1,...,a_n \right) \right) / \rho
\end{equation*}
\end{faktoralgebra_kongruensti_jargi}
Olgu $\rho \in Eqv(a)$.
Saab defineerida kujutise $ \pi : A \rightarrow A/ \rho$, $\pi (a) = a / \rho $ . Seda kujutust nimetatakse loomulik kujutus faktorhulgale või ka loomulikuks projektsiooks. Kuna iga $\rho$-klass koosneb hulga $a$ elementidest, siis on kujutus $\pi $ s\"urjektiivne.
\begin{loomulik_kujutus_homomorfism} Kui $A$ on $\Omega$-algebra ja $\rho$ tema kongruents, siis loomulik kujutus $\pi : A \to A / \rho$ on $\Omega$-algebrate s\"urjektiivne homomorfism.
\end{loomulik_kujutus_homomorfism}
\begin{proof}
Olgu $A$ $\Omega$-algebra ja $\rho$ tema kongruents. Veendume, et loomulik kujutus $\pi : A \to A / \rho $ on s\"urjektiinve homomorfism. S\"urjektiivsus on ilmne - iga ekvivalentsiklass sisaldab hulga $A$ element. Veendume, et $\pi$ on homomorfism. Valime suvaliselt $\omega \in \Omega$, veendume, et $\omega \left( \pi \left( a_1 \right),..., \pi \left( a_n \right) \right) = \pi \left( \omega \left( a_1,...,a_n \right) \right)$.
Loomuliku kujutuse ja faktoralgebra definitsioonide põhjal saame kirjutada :
$\omega \left( \pi \left( a_1 \right),..., \pi \left( a_n \right) \right) = \omega \left( a_1 / \rho ),..., a_n / \rho \right) = \left( \omega \left( a_1,...,a_n \right) \right) / \rho = \pi \left( \omega \left( a_1,...,a_n \right) \right)$.
\end{proof}
\begin{tuum}
Kujutuse $\phi \colon A \to B$ tuumaks nimetatakse binaarset seost $\rho$ hulgal $A$, mis on defineeritud eeskirjaga:
\begin{equation*}
\left( x,y \right) \in \rho \iff \phi \left( x \right) = \phi \left( y \right)
\end{equation*}
\end{tuum}
On kerge kontrollida, et iga kujutuse $\phi \colon A \to B$ tuum on ekvivalentsiseos hulgal $A$.
\begin{tuum_kongruents}
Iga $\Omega$-algebrate homomorfismi $\phi \colon A \to B$ tuum on algebra $A$ kongruents.
\end{tuum_kongruents}
\begin{proof}
Veendume, et homomorfismi$ \phi \colon A \to B$ tuum on kongruents. Teame, et tegemist on ekvivalentsiga, seega jääb kontrollida, et suvaline $\omega \in \Omega$ korral kui $ \left( a_1, b_1 \right),..., \left( a_n, b_n \right)$ siis ka $ \left( \omega \left( a_1,...,a_n \right), \omega \left( b_1,...,b_n \right) \right)$, mis on samaväärne sellega, et kui $ \phi \left( a_1 \right) = \phi \left( b_1 \right),..., \phi \left( a_n \right) = \phi \left (b_n \right)$ siis ka $ \phi \left( \omega \left(a_1,...,a_n \right) \right) = \phi \left( \omega \left( b_1,...,b_n \right) \right)$. Kuna $\phi$ on homomorfism, siis:
\begin{equation*}
\phi \left( \omega \left(a_1,...,a_n \right) \right) = \omega \left( \phi \left( a_1 \right) , ... , \phi \left( a_n \right) \right) = \omega \left( \phi \left(
b_1 \right) , ... , \phi \left( b_n \right) \right) = \phi \left( \omega \left( b_1,...,b_n \right) \right)
\end{equation*}
\end{proof}
\begin{loomuliku_kujutuse_tuum}
Kui $\rho$ on $\Omega$-algebra $A$ kongruents, siis loomuliku homomorfismi $\pi \colon A \to A / \rho$ tuum on $\rho$.
\end{loomuliku_kujutuse_tuum}
\begin{proof}
Veendume, et $Ker \left( \pi \right) = \rho$. Veendume, et $Ker \left( \pi \right) \subset \rho$. Olgu $\left( a , b \right) \in Ker \left( \pi \right) \implies \pi \left( a \right) = \pi \left( b \right) \implies a / \rho = b / \rho \implies \left( a , b \right) \in \rho$. Teistpidi, olgu $\left( a , b \right) \in \rho$, siis $ a / \rho = b / \rho \implies \pi \left( a \right) = \pi \left( b \right) \implies \left( a,b \right) \in Ker \left( \pi \right)$.
\end{proof}
\begin{homomorfismiteoreem}
Kui $\phi \colon A \to B$ on $\Omega$-algebrate s\"urjektiinve homomorfism ja $\rho$ on $\phi$ tuum, siis $B \simeq A / \rho$
\end{homomorfismiteoreem}
\begin{proof}
Defineerime $\psi : A/ \rho \to B, \psi \left( a / \rho \right) := \phi \left( a \right)$. Kas on definitsioon on korrektne, st kas $\psi$ on \"uheselt määratud ? Ehk kas $a_1/ \rho = a_2 / \rho \iff \phi \left( a_1 \right) = \phi \left( a_2 \right)$. Siit saaksime kätte ka injektiivsuse. Piisab arvesse võtta, et eelnev tähendab, et $a_1 / \rho = a_2 / \rho \iff a_1 \rho a_2$, ning kuna $\rho$ on $\phi$ tuum, siis $\left( a_1, a_2 \right) \in Ker \left( \phi \right)$. $\psi$ sürjektiivsus tuleneb otse $\phi$ sürjektiivsusest. Järelikult on $\psi$ bijektsioon.
Kas $\psi$ on homoformism ?
Olgu $\omega \in \Omega_n$ ja $a_1,...,a_n \in A$.
\begin{align*}
\psi\left( \omega \left( a_1 / \rho,..., a_n / \rho \right) \right) = \psi \left( \omega \left( a_1,...,a_n \right) / \rho \right) = \phi \left( \omega \left( a_1,...,a_n \right) \right) = \\
= \omega \left( \phi \left( a_1 \right) ,..., \phi \left( a_n \right) \right) = \omega \left( \psi \left( a_1 / \rho \right), ..., \psi \left( a_n / \rho \right) \right)
\end{align*}
\end{proof}
\begin{faktoralgebra_alamalgebra_isomorfsus} {\color{red} EI SAA ARU }Olgu $\rho$ $\Omega $-algebra A kongruents, $D \leq A / \rho$ ning $\pi $ kongurgentsi $\rho $ tuum. Siis $D \simeq C / \rho|_C$ , kus $C = \pi^{-1}(D) $.
\end{faktoralgebra_alamalgebra_isomorfsus}
\begin{proof}
Olgu $\pi^{-1}(D) = C \leq A$. Olgu $\alpha$ $\pi$ ahend C-le ($\alpha = \pi|_{C}$). Siis $\alpha : C \rightarrow D$, $\alpha$ on homomorfism. Väidame, et $\alpha$ on s\"urjektiinve. Kuna $\pi$ oli s\"urjektiinve, siis $\forall y \in A / \rho ~ \exists x \in A, \pi(x) = y$. Seega $\alpha(x) = y$.
\end{proof}
Viimane lause näitab, et mistahes algebra $A$ faktoralgebra alamalgebra on alati isomorfne sama algebra $A$ mingi alamalgebra faktoralgebraga. Vastupidine ei ole \"uldiselt võimalik.
\section{Faktoralgebra faktoriseerimine}
Tekib k\"usimus, kui kaks korda faktoriseerime, mis siis juhtub, kas me saame midagi uut ? Tuleb välja, et kahekordset faktoriseeringut on võimalik asendada isomorfismi täpsuseni üks kord faktoriseerimisega.
Olgu antud $\rho$ ja $\sigma$ $\Omega$-algebra $A$ kongruentsid, kusjuures $\rho \leq \sigma, (x,y) \in \rho \implies (x,y) \in \sigma$. Defineerime faktoralgebral $A/ \rho$ binaarse seose:
\begin{equation*}
\sigma / \rho = \{\left( x / \rho, y / \rho \right) | (x,y) \in a \sigma \}
\end{equation*}
Võime veenduda, et nii defineertus seos $\sigma / \rho$ on faktoralgebra $A / \rho$ kongruents.
\begin{faktoralgebra_faktoriseerimine}
Olgu $A$ $\Omega$-algebra, $\rho, \sigma \in $Con$\left( A \right)$, kusjuures $\rho \leq \sigma$. Siis $\sigma / \rho $ on faktoralgebra $A / \rho$ kongruents. Veel enam, faktoralgebra $A / \rho$ iga kongruents omab kuju $ \sigma / \rho$, kus $\sigma \in Con(A)$ ja $\rho \leq \sigma$. Sealjuures algebrad $\left( A / \rho \right) / \left( \sigma / \rho \right)$ ja $ A / \sigma$ on isomorfsed.
\end{faktoralgebra_faktoriseerimine}
\begin{proof}
Veendume esimese s väites. Tõepoolest, pannes tähele, kuidas on defineeritud faktoralgebra tehted, on lihtne veenduda, et tõepoolest $\sigma / \rho $ on faktoralgebra kongruents. Olgu $\omega \in \Omega_n$, $( a_i / \rho, b_i / \rho) \in \sigma / \rho \implies \left( a_i, b_i \right) \in \sigma \implies \left( \omega \left(a_i \right), \omega \left( b_i \right) \right) \in \sigma \implies \left( \omega \left(a_i \right) / \rho, \omega \left( b_i \right) \right) / \rho \in \sigma / \rho$. Teoreemi teise osa tõestus: Olgu $\tau \in Con(A / \rho)$. Defineerime kongruentsi $\sigma_0$ järgnevalt: $ \left( x, y \right) \iff \left( \pi \left( x \right), \pi \left( y \right) \right)$. Lihtne on veenduda, et $\sigma_0 \in $Con$\left( A \right)$. Tõepoolest, see, et $\sigma_0 \in $Eqv$(A)$ on ilmne. Veendume, et $\omega \in \Omega_n$ korral $\left( a_i, b_i \right) \in \sigma_0 \implies \left( \omega \left( a_i \right), \omega \left( b_i \right) \right)$. Olgu $\left( a_i, b_i \right) \in \sigma_0$ , vastavalt definitsioonile siis $ \left( \pi \left( a_i \right), \pi \left( b_i \right) \right) \in \tau$, kuna $\tau$ on kongruents, siis ka $ \left( \omega \left( a_i \right) / \rho, \omega \left( b_i \right) / \rho \right) \in \tau$, seega ka $ \left( \omega \left( a_i \right), \omega \left( b_i \right) \right) \in \sigma_0$. Viimase osa tõestuseks paneme tähele, et $A / \rho$ faktoriiseerimine $a / \rho$ järgi kitsendab ekvivalentsiklasse ning loomulik kujutus $\pi \colon A / \rho \to \left( A / \rho \right) / \left( \sigma / \rho \right)$ on homomorfism.
\end{proof}
% III loeng
\begin{yksyhene_vastavus_faktoralgebra_kongruentside_vahel}
\label{yksyhene_vastavus_faktoralgebra_kongruentside_vahel}
Olgu $A$ $\Omega$-algbra ja $\rho \in $Con$\left( A \right)$. Siis on olemas sisalduvusega kooskõlas olev \"uks\"uhene vastavus faktoralgebra $A / \rho$ kõig kongruentside ja algebra $A$ kõigi nende kongruentside vahel, mis sisaldavad kongruentsi $\rho$
\end{yksyhene_vastavus_faktoralgebra_kongruentside_vahel}
\begin{proof}
{\color{red}k\"usi, ei tea}
\end{proof}
Igas hulgal $A$ on kaks erilist ekvivalentsiseosst: $\bigtriangleup_A$ ja $\bigtriangledown_A$. Esimene neist on võrdusseos hulgas $A$: $\bigtriangleup_A = \left\lbrace \left(a, a \right) | a \in A \right\rbrace$, teine aga kogu otsekorrutis $A \times A$. On selge, et $\bigtriangleup_A$ ja $\bigtriangledown_A$ on vastavalt vähim ja suurim ekvivalentsiseos hulgal $A$. Samuti on lihtne veenduda, et kui $A$ on $\Omega$-algebra, siis need kaks ekvivalentsiseost on selle algebra kongruentsid.
\begin{lihtne_algebra}
Algebrat, millel on täpselt kaks kongruentsi: $\bigtriangleup_A$ ja $\bigtriangledown_A$, nimetatakse lihtsaks.
\end{lihtne_algebra}
Järeldusest \ref{yksyhene_vastavus_faktoralgebra_kongruentside_vahel} tuleneb otseselt järgmine järeldus.
\begin{faktoralgebra_lihtne}
Faktoralgebra $A / \rho$ on lihtne parajasti siis, kui kongruents $\rho$ on maksimaalne.
\end{faktoralgebra_lihtne}
\section{R\"uhmade, ringide ja vektorruumid faktoriseerimine}
\begin{korvalklass}
Olgu $G$ r\"uhm ja $H$ tema alamr\"uhm. Siis hulki $aH = \left\lbrace ah | h \in H \right\rbrace$ ($Ha = \left\lbrace ha | h \in H \right\rbrace$), kus $a \in G$, nimetatakse alamr\"uhma $H$ vasakpoolseks (parempoolseks) kõrvalklassideks r\"uhmas $G$.
\end{korvalklass}
\begin{normaalne_alamryhm}
R\"uhma $G$ alamr\"uhm $H$ nimetatakse normaalseks, kui iga $a \in G$ ja $h \in H$ korral $a^{-1}ha \in H$.
\end{normaalne_alamryhm}
\begin{normaalne_siis_kui_aH=Ha}
R\"uhma $G$ alamr\"uhm $H$ on normaalne parajasti siis, kui iga $a \in G$ korral $aH = Ha$.
\end{normaalne_siis_kui_aH=Ha}
\begin{proof}
Olgu $H$ normaalne, s.t. $\forall a \in G$, $h \in H \implies a^{-1}ha \in H$. Fikseerime $a_0 \in G$, veendume, et $a_0 H = H a_0$. Olgu $z \in H \implies az \in aH$, $az = aza^{-1}a$. $H$ normaalsuse tõttu $y = aza^{-1} \in H$, seega $az = ya$ ehk $aH \subset Ha$. Analoogiliselt saame näidata ka et $Ha \subset aH$.
Olgu n\"u\"ud $aH = Ha$ ja olgu $ah \in aH$, siis $\exists h' \in H \colon ah = h'a $. Korrutame mõlemat poolt $a$ pöördelemendiga, saame, et $aha^{-1} = h' \in H$.
\end{proof}
\begin{kongruents_normaalne_alamryhm}
Kui $\rho$ on r\"uhma $G$ kongruents, siis $G$ \"uhikelementi sisaldav $\rho$-klass $1 / \rho$ on r\"uhma $G$ normaalne alamr\"uhm. Vastupidi, kui $H$ on r\"uhma $G$ normaalne alamr\"uhm, siis leidub täpselt \"uks r\"uhma $G$ kongruents $rho$, mille korral $ 1 / \rho = H$. Selle kongruentsi klassid on täpselt $H$ kõrvalklassid r\"uhmas $G$, täpsemalt, iga $a \in G$ korral $a / \rho = aH$.
\end{kongruents_normaalne_alamryhm}
\begin{proof}
Esimest poolt lihtne näidata: $\left(x,1 \right) \in \rho, \left( y, 1 \right) \in \rho \implies \left( x \cdot y, 1 \cdot 1 =1 \right), \left(x,1 \right) \in \rho \implies \left( x^{-1}, 1 ^{-1} = 1 \right) \in \rho$, $\left( a ^ {-1}, a ^ {-1} \right) \in \rho, \left( x, 1 \right) \in \rho, \left( a , a \right) \in \rho \implies \left( a^{-1}xa, a^{-1}1a = a^{-1}a = 1 \right) \in \rho$.
Teine pool:Olgu $H$ normaalne alamr\"uhm. Veendume, et kõrvalklassid on lõikumatud. Tõepoolest, olgu $aH \cap bH \neq \emptyset$. Siis leidub $c \in aH \cap bH$, s.t $c = ah_0 = bh_1$, seega $a = bh_{1}h_{0}^{-1} = b h_2 \in bH$, $z \in H, az = bh_{2}z = b h_3 \in bH$, analoogiliselt saame näidata teistpidist sisalduvust, seega $aH = bH$.
Defineerime $a \rho_0 b \iff aH = bH$. Paneme tähele, et siis $ 1 / \rho = H$. Veendume, et defineeritu on kongruents: $a_iH = b_iH \implies a_i = b_ih_i$, siis $a_{1}a_{2} = b_{1}h_{1}b_{2}h_{2} = b_{1}b_{2} \left( b_{2}^{-1} h_{1} b_{2} \right) h_{2} = b_{1}b_{2}h_{0}h_{2} = b_{1}b_{2}h_{0} \in b_{1}b_{2}H$. {\color{red} Miks teisiti ei saa kongruentsi defineerida?}.
\end{proof}
See teoreem \"utleb, et iga r\"uhma $G$ korral on olemas \"uk\"uhene vastavus normaalsete alamr\"uhmade ja kongruentside vahel. Järelikult võime rääkida faktorr\"uhma moodustamisest sellele alamr\"uhmale vastava kongruentsi järgi. Seda arvestades jõuame järgmise definititsioonini.
\begin{faktorryhm} R\"uhma $G$ faktorr\"uhmaks normaalse alamr\"uhma $H$ järgi nimetatakse r\"uhma, mille elementideks on $H$ kõrvalklassid r\"uhmas $G$, kusjuures nende korrutamine toimub jargimse eeskirja kohaselt: $aH \cdot bH = (ab)H$. Seda r\"uhma tähistatakse $G/H$.
\end{faktorryhm}
Samuti, arvestades \"uks\"uhest vastavust r\"uhma kongruentside ja normaalsete alamr\"uhmade vahel võib r\"uhmade homomorfismi tuuma defineerida mitte kui kongruentsi vaid kui selle \"uhikelementi sisaldavat klassi. Nii r\"uhmateoorias ka tavaliselt tehakse.
Seega, kui $\phi \colon G \to H$ on r\"uhmade homomorfism, siis $\phi$ tuumaks nimetatakse $G$ normaalset alamr\"uhma $\left\lbrace x \in G | \phi(x) = 1 \right\rbrace$, mida tähistatakse Ker($\phi$).
Saame \"umber sõnastada kaks $\Omega$-algebrate jaoks tõestatud tulemust:
\begin{loomulik_kujutus_homomorfism}
Kui $H$ on r\"uhma $G$ normaalne alamr\"uhm, siis loomulik homomorfism $\pi \colon G \to G / H$ tuum on $H$.
\end{loomulik_kujutus_homomorfism}
\begin{homomorfismiteoreem}
Kui $\phi \colon G \to H$ on r\"uhmade s\"urjektiivne homomorfism, siis $G \simeq H / $Ker($\phi$),
\end{homomorfismiteoreem}
On lihtne näha, et Abeli r\"uhma kõik alamr\"uhmad on normaalsed. Seega, kui $A$ on Abeli r\"uhm (aditiivses tähednduses) ja $H$ tema alamr\"uhm, siis faktorr\"uhma $A/H$ elementides on kõrvalklassid $a + H$, kus $a \in A$ ja kõrvalklasside liitmine toimub reegil $ \left( a + H \right) + \left( b + H \right) = \left( a + b \right) + H$ kohaselt. Abeli r\"uhmade homomorfismi $\phi \colon A \to B$ tuum on aga Ker$ \left( \phi \right) = \left\lbrace x \in A | \phi(x) = 0 \right\rbrace$.
% IV loeng
\subsection{Lagrange'i teoreem}
Lõpliku rühma järk( elementide arv) jagub tema iga alamhulga järguga.
\subsection{$\Omega$-algebrate otsekorrutis}
Viis kuidas saada mitmest algebrast uus algebra.
Võime defineerida funktsioonid, mis kirjeldavad jadasid. $ \phi : \mathbb{N} \rightarrow \cup_{i \in \mathbb{N}} A_i$, mis rahuldab tingimust $ \phi (i) \in A_i$, iga $i \in \mathbb{N}$ korral.
Projektsioonid - seavad jadale vastavuse mingi kindla elemendi. Tähistame $\pi _ i$.
\paragraph{ 1.6.1}
\subparagraph{Tõestus}
$\omega \in \Omega_n, a^1 = (a_i^1)_{i \in I},..., a^n = (a_i^n)_{i \in I} ...$
\subsection{Võred}
\paragraph{(Osaliselt) Järjestatud hulk}
Binaarne seas, mis on reflektsiivne, transitiivne ja antis\"meetriline. Lineaarselt järjestatud hulk on selline, kus iga element on mingis seoses iga teisega.
\paragraph{Teoreem 2.2.1}
\subparagraph{Tõestus}
4) Neeldevus (absorbtion)
Tarvilikkus:
$x \leq y \iff x = x alumineraja y$
\section{Loeng V}
$[a,b] = \{x \in L | a \leq x \leq b \}$
$Con(A/\rho) \leftarrow \rightarrow \{\sigma \in Con(A) | \rho \leq \sigma \}$
\paragraph{Teoreem 2.2.2}
Distributiivsed võred.
\paragraph{Lause 2.3.1}
Ahelad on distributiivsed võred.
\paragraph{Lause 2.3.2}
Tähtis distributiivne võre $(P(A); \
intersection; union)$
Isendega duaalsus.
\paragraph{Lause 2.3.3}
\paragraph{Järeldus 2.3.1}
\paragraph{Teoreem 2.3.1}
Võre on modulaarne parajasti siis, kui ta ei oma võrega $N_5$ isomorfset alamvõret. Modulaarne võre on distributiivne parajasti siis, kui ta ei oma võrega $M_3$ isomorfset alamvõret.
\begin{proof}
Võrk on modulaarne $ \implies $ võrk ei ma $N_5$ isomorfset alamvõret.
$\forall a,b,c \in L$
$a \leq b \implies a ylemineraja ( b alumine raja c )= b alumeine raja (a ylemine raja c)$ Vastuolu!
\end{proof}
\subparagraph{Tõestus}
Riina esitab seminaris.
\paragraph{Teorem 2.4.1}
Võre on distributiivne parajasti siis, kui ta on isomorfne mingi hulga kõigi alamhulkade võre mingi alamvõrega.
\paragraph{Definitsioon 2.4.1}
Võre mittetühja alamhulka F nimetatakse filtriks, kui ta on kinnine alumise raja võtmise suhtes ja koos iga elemendiga $a$ sisaldab ka võre $L$ kõik elemendist $a$ suuremad elemendid.
\subparagraph{Märkus}
Filtri ja algfiltri duaalsed mõisted on vastavalt ideaal ja algideal.
\paragraph{Definitsioon 2.4.2}
Võre $L$ filtrit $F$ nimetatakse algfiltriks, kui sellest, et $a V b \in F$, kus $a,b \in L$, järjeldub
$a \in F$ või $b \in F$. Algfilter $F \neq L$.
\paragraph{Zorni lemma}
Olgu meil järjestatud hulk $A$. Eeldame, et iga hulga $A$ alamhulk omab ülemist tõket hulgas $A$. Siis sellest järeldub, et $A$ omab vähemalt ühte maksimaalset elementi. $C \subset A alamhulk: x,y \in C \implies x \leq y \lor y \leq x$.
\paragraph{Lause 2.4.1}
Distributiivse võre iga kahe erivena elemendi jaoks leidub algfilter, mis sisaldab täpselt ühte neist kahest.
\subparagraph{Tõestus}
\paragraph{Teoreem 2.4.1}
Võre on distributiivne parajasti siis, kui ta on isomorfne mingi hulga kõigi alamhulkade võre mingi alamvõrega
\subparagraph{Selgitus}
Olgu L distributiivne võre. Vaja ledia hulk A ja \"uks\"uhene homomorfism $\Phi : L \rightarrow P(A), \Phi(L) \leq P(A), L isomm \Phi(L)$.
\subparagraph{Tõestus}
\section{R\"uhmad}
\subsection{Faktorr\"uhma faktoriseerimine}
\paragraph{Isomorfismiteoreem}
Olgu $H$ rühma $G$ normaalne alamr\"uhm, B r\"uhma G alamr\"uhm ning A r\"uhma B normaalne alamr\"uhm. Siis $BH/AH isom B/(A(B yhisosa H))$.
\paragraph{Järeldus 3.2.1.}
Olgu $H$ r\"uhma G normaalne alamr\"uhm ja $A$ r\"uhma G alamr\"uhm. Siis $BH/H isom B/(B yhisosa H)$.
\paragraph{Teoreem 3.2.2. (Zassenhausi lemma)}
Kui $H,H',K$ ja $K'$ on rühma G alamrühmad, kusjuures $H'$ on normaalne alamr\"uhm r\"uhmas $H$ ja $K'$ on normaalne alamr\"uhm r\"uhmas K, siis
$(H yhis K)H'/(H yhis K')H' isom (K yhis H)K'/(K yhis H')K'$.
\subparagraph{Tõestus}
Idee: näitame, et mõlemad on isomorfsed $H yhis K / (H' yhis K)(H yhis K')$.
$H'(H yhis K) / H'(H yhis K') isom H yhis K / (H' yhis K)(H yhis K')$.
Kasutame isomorfismiteoreemi. Võtame $B$ rolli $H yhis K$, $H$ rolli sobib $H'$, $A$ rolli võtame $H yhis K'$. Lisaks vaatama $G$ rollis $H$-d. Kas $h yhis K' normaalne alamryhm H yhis K$?
\subsection{Normaal- ja kompositsioonijadad}
\paragraph{Schreieri teoreem} Antud r\"uhmas suvalised kaks normaaljada omavad ekvivalentseid tihedusi.
\subparagraph{Tõestus}
$\{1\} = H_0 <d H_1 <d H_2 ... H_m= G$
$\{1\}] K_0 <d K_1 <d K_2 ... <d H_n = G$
Defineerime $H_{ij} = H_i(H_{i+1} yhisosa K_j)$ ja $K_{ji} = K_j (K_{j+1} yhisosa H_i)$.
Miks $H_{ij} <d H_{i,j+1}$ ?
Miks $H_i( H_{i+1} yhisosa K_j) <d H_i(H_{i+1} yhisosa K_{j+1})$ ?
\paragraph{Näide}
Olgu $ m=2, n =3$. Siis peavad eelneva põhjal ekvivalentsed olema $H_0 = H_{00} \leq H_{01} \leq H_{02} \leq H_{03} = H_1=H_{10} \leq H_{11} \leq H_{12} \leq H_{13} = H_2 = G$ ja $K_0 = K_{00} \leq K_{01} \leq K_{02} = K_1 = K_{10} \leq K_{11} \leq K_{12} = K_{2} = K_{20} \leq K_{21} \leq K_{22} = K_3 = G$.
Veenduda Sachenhausi lemma põhjal.
$H_{01} / H_{00} isomorfne K_{01} / K_{00}$
$H_{02}/ H_{01} isomorfne K_{11}/K_{10}$
$H_{03}/ H_{02} isomorfne K_{21}/K_{20}$
$H_{11} / H_{10} isomorfne K_{02}/K_{01}$
$H_{12} / H_{11} isomorfne K_{12}/K_{11}$
$H_{13} / H_{12} isomorfe K_{22}/K_{12}$
\section{Lihtsad r\"uhmad}
\paragraph{Lause 3.4.1 Abeli rühm on lihtne siis ja ainult siis, kui tema järk on algarv}
\subparagraph{Tõestus}
Kuna alamrühma järk jagab rühma järke, siis algarvulise järguga rühmal saab olla ainult 2 alamrühma - kogu rühm ja 1 elemendiline rühm.
Teistpidi, olgu $A$ lihtne Abeli rühm. $(A,+)$,$0 \neq a \in A$, $ \{na | n \in \mathbb{Z}\}$. Kusjuures, kui $n >0 $ siis $na = a + a + .... + a$, kui $n=0$ siis $0a = 0$. Ja kui $n < 0$ siis $(-n)*a = -(na)$. Elemendi A poolt tektitatdu ts\"ukliline alamr\"uhm. Abeli rühma alamr\"uhm on lihte, seega $A = < a >$.
\paragraph{Teoreem 3.4.1 Kui $n = 3$ või $n \geq 5$, siis rühm $A_n$ on lihtne }
\paragraph{Teoreem 3.4.2} Kui $n > 2$ või $n=2$ ja $|K| > 3$, siis projektiivne spetsiaalne lineaarr\"uhm PSL(n,K) on lihtne.
\section{Lahenduvad rühmad}
\paragraph{Definitsioon 3.5.1.} R\"uhma, mis omab normaaljada, mille kõik faktorid on Abeli rühmad, nimetatakse lahenduvaks.
\paragraph{Teoreem 3.5.1} Lahenduva r\"uhma alamrühmad ja faktorrühmad on lahenduvad.
\subparagraph{Tõestus} Olgu meil lahenduv rühm $G$. Kehtigu $\{1\} = H_0 <d H_1 <d H_2 <d ... <d H_m = G$. $H_{i+1}/H_i $ on Abeli rühm $i=0,...,n-1$.
$A \leq G $, $ A_i = A yhiosa H_i$, $A_0 = A yhisosa \{1\} = \{1\}$, $A_n = A yhisosa G = A$, $i \leq j \implies A_i \leq A_j$.
\paragraph{Teoreem X} Iga paaritu arvulise järguga rühm on lahenduv
\subparagraph{Tõestus}
Olgu $|G|$ paaritu. $\{1\} = H_0 <d H_1 <d H_2 <d ... <d H_n = G$. Kõik jada faktorit lihtsad lõplikud rühmad. Alamrühma järk jagab rühma järku $\implies$ alamr\"uhmade järgud on paaritud.
\section{Faktorringi faktoriseerimine}
\paragraph{Lause 4.1.1} Kõik korpused on lihtsad ringid. Iga lihtne kommutatiivne ring on korpus.
\subparagraph{Tõestus} $\{0\} \neq I <d K$. $I$ - ideaal. ...
\paragraph{Lause 4.1.2} Täielik maatriksring $Mat_n (K)$ on lihtne iga naturaalarve $n$ ja korpuse $K$ korral.
%yks loeng puudu
AlI - iga vektorruum omab baasi lõplikul juhul
lõpmatu mõõtmelise baasi lin sõltumatus - kõik lõpblikud alamhulgad sõltumatud.
T.4.4.2
$S = \left\{ X | X \subset V, X on lin. soltumatu \right\}$
Zorni lemma eeldute kontroll.
$\left\{ X_i | i \in I \right\}$, $X_i \in S$ Otsime suurimat elementi
$X = \sup_{i \in I} X_i$. Kas $X$ kuulub hulka $S$?
...
Zorni lemma eeldus täidetud.
$S$ omab maksimaalset elementi, olgu selleks $Z$. $Z$ on $V$ baas ?
Valime $v \in V$, kas $v \in L(Z)$. Oletame, et $v \not \in V$, siis $Z \sup \left\{ v \right\}$ on lin sõltumatu, see on aga vastuolu.
$V$ vektorruum \"ule $K$
$ei, i \in I$ -$V$ baas.
$V isom ringpluss \sum \limits_{i \in I} K_i$
$ringpluss \sum \limits_{i \in I} K_i = \left\{ (k_i)_{i \in I} | k_i \in K, | \left\{ j \in L | k_j = 0 \right\} | < \infty \right\}$
defineerime $\phi: V \to ringpluss \sum \limits_{i \in I} K_i$ nii, et $\phi(v) = (l_i)_{i \in I}, l_i = \begin{cases} k_i, \text{kui} i \in \left\{ i_1,i_2,...,i_n \right\} \\
0, \text{kui} i \not \in \left\{ i_1,i_2,...,i_n \right\}
\end{cases}$
\section{Ringide esitused ja moodulid}
D 4.5.1
$A$ Abeli r\"uhm, End$(A)$ on r\"uhm. Liitimine defineeritud kui $\left( \phi + \psi \right) \left( a \right) = \phi \left( a \right) + \psi \left( a \right)$.
T 4.5.1
$\phi : R \to End(M;+)$, iga $r \in R$ kollab tekib loomulik kujutus $l_2: M \to M, x \to rx$. Sellest võime mõelda kui vasaknihkest. $\phi \left( r \right ) = l_r$. Veendume, kas definitsioon on korrektne. Esiteks, kas $l_r \in \text{End}(M;+)$ ? $l_2 (x +y ) = r (x + y ) = rx + ry = l_r(x) + l_r(y)$. Veel, $\phi(rs) = \phi(r) * \phi(s)$, $\phi(1) = 1_M$, $l_{r+s} = l_r + l_s$.
D 4.5.2
$\phi: R \to \text{End}(A)$. Oletame, et $\phi$ on \"uks\"uhene, oletame, et $r$ kuulub Ker$(\phi)$, $\phi(r) = 0 = \phi(0) \implies r=0$, seega Ker$(\phi)$ ....
R-moodul M on täpne $\implies$ vastav esitus on täpne. $\phi : R \to \text{End}(M;+)$, $\phi(r) = l_r$, Ker$(\phi) = \left\{ 0 \right\}$, $l_r(x) = 0 \forall x \in M \iff r=0$
T 4.5.2
$R isom \phi(R) \leq \text{End} \left( M;+ \right)$.
Ainult null element anuleerib kõik mooduli elemendid.
\section{Abeli r\"uhmad}
POLE SLAIDIL!
Idee: näidata, et mooduli ehitus võib olla keerulisem.
Tsükliline $R$-moodul
Def. $R$-moodulit nimetatakse ts\"ukliliseks, kui ta on tekitatud \"uhe elemendi poolt.
Olgu $M$ ts\"ukliline $R$-moodul, see tähendab $\exists a \in M, M = < a >$. $M = Ra = \left\{ ar | r \in R \right\}$. $RA \subset < a > $. $ra + sa = (r + s) a$, $s(ra) = (sr)a$. $a = 1 * a \in Ra$.
L. Iga ts\"ukliline $R$-moodul on isomorfne $R$-mooduli $R$ faktormooduliga.
\begin{proof}
$M = Ra$.
$\phi: R \to Ra$.
$\phi(r) = ra$.
Kontrollida homomorfismi. S\"urjektiivne, homomorfismi teoreemi põhjal $M$ isomorfne $R/ \text{Ker} \left( \phi \right)$.
\end{proof}
L 4.5.1
% 20.03.13
$A \simeq \mathbb{Z}_{k_1} +ring ... +ring \mathbb{Z}_{k_n}$
$k,l \in \mathbb{N}, \text{S\"UT}(k,l)=1$
$\mathbb{Z}_{kl} \simeq \mathbb{Z}_k +ring \mathbb{Z}_l$
$\phi(\overbrace{x_kl}) = (\overbrace{x_k},\overbrace{x_l})$
....
$phi bijektsioon$
$|\mathbb{Z}_kl| = kl = |\mathbb{Z}_k +ring \mathbb{Z}_l|$
Lemma 4.6.1
Tõestus:
$M$ -[täpne] taandamatu(=lihtne) $R$-moodul
$ K = End_{R}M $, $(K,+,*)$, $ \phi,\psi \in K $, liitmine punktikaupa, korrutamine järjest rakendamine.
Fikseerime $0 \neq \phi \in K$, $\phi(M) = \left\{ \phi(m) | m \in m \right\}, {0} \neq \phi(M) \leq M /implies (eeldus, lihtne) \phi(M) = M$. Uurime $\phi$ tuuma. Ker$\phi = \left\{x \in M | \phi(x) = 0 \right\}$. Ker$\phi \neq M \implies $Ker$\phi = \left\{ 0 \right\} \iff \phi $ on bijektsioon.
L 4.7.1
T 4.7.1
Tõestus : $M$ täpne taandumatu $R$-mooduls.
$K = $End$_{R}M$, $k^M$ ruut... , $f \in End_{k}M, S \subset M$ - lõplik, $\exists a \in R \forall s \in S f(s) = rs$. S võib kästleda kui lõpliku mõõtmelise moodustjaga alamruumi.
Tõestuse idee: induktsiooni alamruumi mõõtme järgi. Baas : $S = \left\{ 0 \right\}$.
$X \subset M$, $\left\{ a \in R | \forall x \in X ax = 0 \right\} = $Anh$(X) = X^tagurpidiT$
$ Y \subset R$.$\left\{ m \in M | \forall y \in Y my = 0 \right\} = $Anh$(Y) = Y^tagurpidiT$
S lõplik alamruum , $f \in$End$_{k}M \implies r \in R, \forall s \in S, f(s) = rs$, $(f - r)- = 0$. $(f-r)S = 0$.
Tehniline abvahend induktsiooni jaoks: $(S^{tagurpidiT})^tagurpidiT =S$
Olgu väide tõestatud $S$ jaoks, $a \in M\S$, $T = S + Ka = \left\lbrace s + ka | s \in S, k \in K \right\rbrace$.
$dim_{K}T = dim_{K}S+1$
$f \in End_{K}M$
$r \in R, (f - r)S = 0$
leida $r' \in R$, nii et $(f - r')T = 0$, $b = (e -r)e$, leida $u \in R$, nii et $nS = 0 $ ja
$ na = b $. $S^{tagurpidiT}a \subset M$, $S \subset M \implies S^{tagurpidiT} \subset R$.
Kas $S^{tagurpidiT}a \leq_R M$? $x,y \in S^{tagurpidiT} \implies x,y \in S^{tagurpidiT}$, $s \in S, xs = ys = 0 \implies (x + y)a \in S^{tagurpidiT}a$.
$x \in S^{tagurpidiT}, r \in R, s \in S$, $(rx)s = r(xs) = r0 = 0 \implies rx \in S^{tagurpidiT}, ...$
1) $S^{tagurpidiT} a = M$
2) $S^{tagurpidiT} a = \left\lbrace 0 \right\rbrace$.
$a \in (S^{tagurpidiT})^{tagurpidiT} = S$, vastuolu.
$t \in T$, $t = s + ka $, $s \in S$, $k \in K$
$(r + u)t = (r + n)(s +ka) = rs + r(ka) + ns + n(ka) = f(s) = k(ra + na) = f(s) + k(ra + (fa) = f(s) + (ka) = f(s - ka) = f(t), r' = r + n$.
Jääb näidata, et $T^{tagurpidiT tagurpidiT} = T$.
$T ?= T^{tagurpidiTtagurpidiT} $
$T \leq M$
$T^{tagurpidiT} \subset R$
$T^{tagurpidiTtagurpidiT} \subset M$
$T subset T^{tagurpidiTtagurpidiT}$ ilmne
$ T^{tagurpidiTtagurpidiT} ?subset T$
$T = S + Ka$
$a \in M \\ S$
$K = End_R M$
$S^{tagurpidiTtagurpidiT}=S$
$b \in (S^{tagurpidiT} yhisosa a^{tagurpidiT})^{tagurpidiT} \subset M$
$\phi : S^{tagurpidiT}a \to S^{tagurpidiT}b$
$\phi(xa) = xb, x \in S^{tagurpidiT}$.
$S^{tagurpidiT}a = \left\lbrace xa | x \in S^T \right\rbrace \leq_R M$
$S^{tagurpidiT}b \leq_R M$
$x,y \in S^{tagurpidiT} \implies x -y \in S$
$xa = ya \implies x-y \in a^{tagurpidiT} \implies x-y \in S^{tagurpidiT} yhisosa a^{tagurpidiT} \implies (x-y)b = 0$
....
Teoreem 4.8.1
\begin{proof}
$1) \implies 2)$
$R primitiivne Artini ring$
$M - t2pne taandumatu R-moodul$
$K = End_R korpus$ (\"uldises mõttes)
$\phi: R \to End_K M$
$\phi(r) = l_r$
$M $ - ruutvorm \"ule K.
$K^M$ - lõplikumõõtmeline ?
Oletame, et leidub $e1,e2,e3,.... $ lineaarselt sõltumatu s\"usteem vektorruumis $K^M$.
$S_i=<e_1,e_2,...> \leq K^M$.
$A_1 = S_i^{tagurpidiT} = \left\lbrace x \in R | x S_i = 0 \right\rbrace , i = 1,2,3....$
$\forall i \exists \phi \in End K^M , \phi(e_i) = 0, \phi(e_{i+1}) \neq 0$
$A_i \ A_{i+1} \exists r \in R, ....$
$A_i - R vpidevad i=1,2,3,..$
$A_1 \not ... A_2 $
$e1,...,en - K^M baas$
$f \in End K^M$
$\exists r \in R r e_i = f(ei), i=1,2,3...,n$
$l_2 = \phi(r)=f$.
$2) \implies 3)$
Olgu $Mat_n(K), K$ korpus.
Väide: $R$ on lihtne.
$\left\lbrace 0 \right\rbrace \neq I normaalnealamruhm R \implies I = R$.
$\exists A = (a_{ij}) \in I$
Toome sisse maatriksid $E_{ij} =
\begin{cases}
e_{ij} = 1 \\
e_{kl} = 0, k \neq i voi l \neq j
\end{cases}
E_{ij}A = A 1 rida
AE_{ij} = A 1 veergi
E_{kk}AE_{ll} = a_{kl}E_{kl}$
$a^{-1}_{kl}EE_{kk}AE_{ll} = E_{kl}$
$E_{ij}E_{jm}=E_{im} \forall i,j \in E_{ij} \in I$
$\forall \alpha \in K \forall i,j \alpha E_{ij} \in I$
$3) \implies 1$
Olgu $r$ lihtne Artini ring, näitame, et ta on primitiivne.
$R$ on vasakpoolne moodul \"ule iseenda. Selle $R$-mooduli alamoodulid on parajasti $R$ vasakpoolsed ideaalid. Kasutame Artini tingimust, kuna $R$ on Artini ringi siis $R$ omab minimaalset vasakpoolset ideaali (Ei ole nullideal). $\left\lbrace 0 \right\rbrace \leq L \leq K$. $L - vp ideaalid \implies L = \left\lbrace 0 \right\rbrace voi L = \left\lbrace K \right\rbrace$.
$K - R$-moodul, $K$ on lihtne R-moodul. Kas $R$-moodul $K$ on täpne? Vaatame hulka $I$ = Anh$K = \left\lbrace x \in R | x K = 0 \right\rbrace$. $I$ on $R$ vasakpoolne ideaal, veendume, et $I$ on ka parempoolne ideaal. $x \in I, r \in R$, kas siis $xr \in I$? $(xr)k = x(rk) = 0$, siis kas $I = \left\lbrace 0 \right\rbrace$ või $I = R$. $I = R \implies R \cdot K = \left\lbrace 0 \right\rbrace$...
\end{proof}
Def Ringi nimetatatkse poollihtsaks, kui tema taandumatute moodulite annullaatorite \"uhisosa on null.
Poollihtsat Artini ringi nimetatakse klassikaliselt poollihtsaks ringiks.
Primitiivne ring on poollihtne.
$R \to \text{End}(M;+)$
$\forall i ~ R \to (\phi_i) \text{End}(M_i;+)$
$\phi: R \to \text{End}(M_1;+) !otsekorrutis ... !otsekorrutis \text{End}(M_n,+)$.
$\phi(r) = 0 \iff (\phi_1(r),\phi_2(r),...,\phi_n(r))= (0,0,...,0)$
$\phi(R) \leq \phi_1(R) !otsekorrutis \phi_2(R) !otsekorrutis ... !otsekorrutis \phi_n(R)$
Teoreem 4.8.2 (Artin-Weddenburni teoreem) Ring on klassikaliselt poollihtne parajasti siis, kui ta on isomorfne lõpliku arvu lihtsate Artini ringide otsekorrutisega.
\begin{enumerate}
\item Primitiivne ring on poolihtne
\item Primitiivne ringide otsekorrutis on poolt\"uhi ring
\begin{proof}
Tõestus
Olgu $R = R_1 !otsekorrutis ... !otsekorrutis R_N$, $R_i - primitiivsed ringid$, $M_i$ täpne taandumatu $R_i$-moodul.
$M_1, m \in M_1, r \in R, r = (r1,...,r2), r_i \in R_i$, $rm = r_1m$, $l_r : M \to M$.
$R^{M_1}$ alamoodulid on mooduli $R_{1}^{M_1}$ alusmooulid ja vastupidi.
$R \leq \cap Am R^{M_i}, r = (r_1,...,r_n)$
$m \in M_i, 0 = rm = (r1,...,rn)m = r_im \implies r=0$
\end{proof}
\item Olgu $R$ ringide otsekorrutis, $R = R_1 !otsekorrutis ... !otsekorrutis R_n$. Moodul $R$ vasakpoolsed (parempooled, kahepoolsed) on parajasti $R$ alamhulgad kujul $X_1 !otsekorrutis ... !otsekorrutis X_n$, kus $X_i \text{on} R_i$ vasakpooled ideaalid.
\begin{proof}
$X_i -R_i ... $
$X \text{on} R_1 !otsekorrutis ... !otsekorrutis R_n$ vasakpoolne ideaal.
$\pi_{i} : R \to R_i, \pi_i(r_1,...,r_n) = r_i$,
$X_i = \pi_i(X)$, $i \in \left\lbrace 1, 2, ..n \right\rbrace$.
$X = X_1 !otsekorrutis ... !otsekorrutis X_N, \leq on ilmne$, $x \in X, x = (x_1,...,x_n), x_i \in R_i$, $x_i = \pi_i(x) \in X_i$.
$X_i on R_i$ vasakpoolsed ideaalid ?
$r_i \in R_i, x_i \in X_i$. Kas $r_i x_i \in X_i$ ?
$ r = (0,...,r_i,0,...,0) \in R$
$ x = (x_1,...,x_i, ..., x_n) \in X$
$rx = (0,...,0,r_1x_i,0,...0) \in X$
$r_{i}x_{i} \in X_i$
Kas $X_1 !otsekorrutis ... !otsekorrutis \subset X$? Valime suvalise elemendi $(X_1,...,X_n) \in X_1 !otsekorrutis ... !otsekorrutis X_n$. Kas sellest järeldub, et $ (x_1,0,...,0) \in X$?
$(x_1,x_{2}',...,x_{n}') \in X, x_{2}' \in R_{j1} \geq 2$.
$(1,0,...,0)(x_1,x_{2}',...,x_{n}') = (x_1,0,0,....0) \in X$.
\end{proof}
\item Lõpliku arvu Artini ringide otsekorrutis on ka Artini ring.
\begin{proof}
Olgu $R1,...,R_n$ Artini ringid, $R = R_1 !otsekorrutis ... !otsekorrutis R_n$. $X^{\left(1 \right)} \subset X^{\left( 2 \right)} \subset ... \subset X^{\left( n \right)}$ - kahanev vasakpoolsete ideaalide jada. $X^{\left(j \right)} = X^{\left(j \right)}_1 !otsekorrutis ... !otsekorrutis X^{\left(j \right)}_n, X_{i}^{\left( j \right)} ......$
\end{proof}
\item Kui meil on $L$ minimaalne vasakpoolne ideaal, kusjuures $L^2 \neq 0$, siis leidub $1 \in L$, nee et $e = e^2$ ja $L = Le = R e_{n}$.
\begin{proof}
$L^2 \neq 0 \implies \exists a \in L , La \neq 0$, $La \subset L$, $La$ on mooduli $R$ vasakpolone ideal - $x \in La$, $r \in R, \exists y = ya, rx = r(ya) = (ry)a \in La$, sest $ry \in L$.
Kas $La = L$? $\exists e \in L, ea= a$.
$ea = e(ea) = e^2a, (e-e^2)a = 0, e-e^2 \in \text{Anh} \left( a \right) !yhisosa L$ vasakpoolne ideaal.
$\left\lbrace x \leq R | xa = 0 \right\rbrace$, $R v.p ideaal$ .....
\end{proof}
\item Kui $I$ on Artini ringi minimaalne ideaal ja $I^2 \neq 0$, siis leidub $e \in I$, nii et $e' = e$ ja $\forall x \in I$, $exe=x$.
\begin{proof}
$L \subset I$, vähim vasakpoolne ideaal.
Veendume, et $L^2 \neq 0$. Kõigepealt, $LI \neq 0$. Kui $LI =0$, siis $L \subset \text{Anh}\left( I \right) !yhisosa I$, $\text{Anh} \left( I \right)$ on $R$ vasapoolne ideaal.
$ x \in \text{Anh} \left( I \right), r \in R$
Kas $xr \in \text{Anh} \left( I \right)$? Olgu $y \in I$, $(xl)y = x(ly) = 0$, kuna $x in \text{Anh} \left( I \right)$.
$\text{And} \left( I \right) !yhisosa I$, I on vähim ideaal, yhisosa on ideaal, järelikult $\text{Anh} \left( I \right) !yhisosa I = I$....
Kas $R e_1 + R e_2 + ... + Ren = I$?
Kuna $e_3 (e_1 + e_2 - e_{1} e_{2}) ...$
$I = R e_{1} !otsesumma (\text{Anh} \left( e_1 \right) !yhisosa I )$
\begin{enumerate}
\item $R e_1 !yhisosa (\text{Anh} \left( e_1 \right) !yhisosa I ) = \left\lbrace 0 \right\rbrace$
\item $I = R e_1 + (\text{Anh} \left( e_1 \right) !yhisosa I )$
\end{enumerate}
$\text{Anh} \left( e_1 \right) !yhisosa I = R e_2 !otsesumma (\text{Anh} \left( e_1, e_2 \right) !yhisosa I )$
$\text{Anh} \left( X \right) = \left\lbrace r \in R | \forall x \in X rx = 0 \right\rbrace$
$\text{Anh}_v(X)$ - vasakapoolne anhilaator